Tähtaja saab määrata nii üksik- kui ka korduvülesannetele.

Üksikülesande lisamisel pakutakse vaikimisi välja tänast kuupäeva. Esimene vajutus kalendris määrab alguse ning teine vajutus tähtaja.

Nii algus- kui ka tähtaega saab määrata kellaajaliselt vajutades + Kell peale.

NB! Kui ülesandele on lisatud korduvus, pakutakse ka tähtaja valikuid välja vastavalt sellele, mis intervalliga korduvus valitud on. Seepärast tasub korduvülesande lisamisel valida kõigepealt korduvus ja alles seejärel tähtaeg.

Kui sooviks on määrata tähtaeg kuupäeva või +päeva alusel, siis vali, et soovid 'Seadista oma korduvus'

a) kuupäeva alusel, koos võimalusega kuvada tähtaeg varem/hiljem, kui määratud päev osutub vabaks päevaks;
NB! Kui määrad, et algust kuvada puhkepäeva puhul varem, siis kontrolli, mis on 'Alusta loomist' kuupäev

b) päevade alusel, mis on möödunud kas töö algusajast või kuu algusest

Vaikimisi on valitud tööpäevade lugemine Alguskuupäevast. Soovi korral saab tähtaja sõltuma panna kuu algusest.

Ka seda saab muuta, milliseid päevi täpselt arvestatakse. Võimalus on valida:
a) et päevadeks loetakse ainult tööpäevi ehk E-R, kui need pole kalendris märgitud riigipühadena;
NB! Uku kalendrisse on hetkel kantud vaid Eesti riigipühad!
b) et päevadeks loetakse ainult E-R, hoolimata riigipühadest;
c) et päevadeks loetakse kõiki päevi

Nädalase korduvuse puhul 

Nädalane korduvus on seotud konkreetse nädalapäevaga ja nii on ka tähtaja puhul võimalik määrata +päeva tähtajaks ja kellaaega, millal töö valmis peab olema.

Kvartaalse korduvuse puhul 

Kui ülesanne kordub kord kvartalis, saab tähtaja määrata, valides sobiva kuu, kuupäeva, kellaaja ning kas ülesanne ilmub enne või pärast vabu päevi.

Samuti on võimalik kasutada reeglit "+ päeva", kus tähtaja saab sõltuma panna algusajast või kuu algusest.

Aastase korduvuse puhul 

Aastane korduvus võimaldab tähtaja seadmisel kasutada kõiki variante.

Kõigi korduvuste puhul on võimalik kasutada ka intervalli, määrates millise vahemiku tagant ülesanne luuakse, näiteks iga 2. nädal.